Rubriik: Üritused

25.05.21 toimus SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses kriisikaardi tutvustus. Kriisikaardist tulid meile rääkima Anna Toots ja Anita Kurvits. Huvilisi tuli kohale 17- nii tegevusjuhendajaid kui ka kliente. Üritus möödus sujuvalt. Meile tutvustati kriisikaarti- mis see on, kuidas seda teha ja kes seda läbi viivad. Samuti näidati meile just valminud kriisikaarti tutvustavat videot. Täpsemat infot kriisikaardi kohta saab siit.

Vaimse tervise häired ei ole haruldased ja nendega võivad kaasneda kriisid. Ka kriisid ei ole haruldased. Kriisikaart on võimalus vaimse tervise kriisi ennetamiseks ja leevendamiseks kui esineb psühhootiline seisund, paanikahoog, enesevigastamine või suitsiidirisk.

Kriisikaart on kriisile eelnev tahteavaldus – abivahend, mis sisaldab olulist sellest, kuidas ümbritsevad inimesed saavad kriisis olijat aidata. Näiteks on kaardil kriisi kirjeldus, palved kriisi korral käitumiseks ning kontaktisiku andmed. Seeläbi võimaldab kaart säilitada kontrolli haavatavas olukorras.

Kriisikaart on kokkuvõte laiemast ohumärkide plaanist. See on isiklik, pangakaardi suurune kokkuvolditav kaart, mis mahub rahakotti või taskusse. Kriisikaardi koopia on kaardiomaniku lähedastel ja temaga koostööd tegevatel vaimse tervise spetsialistidel. 

Kriisikaardi koostamisel abistab kriisikaardi nõustaja ja soovi korral kogemusnõustaja. 

Lisainfo ja nõustamisvõimalused üle Eesti: kriisikaart.ee, info@kriisikaart.ee, 5053907.

Kriisikaardi arendus ja nõustamine toimub projekti „Kriisikaart – toeks vaimse tervise kriisi ajal“ raames Heaolu ja Taastumise Kooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku, Ahtme Haigla, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse ning Solve et Coagula koostöös. Toetab Eesti Puuetega Inimeste Fond ja Sotsiaalministeerium.

Siin on mõned harjutused kodus järgi tegemiseks.

Juhendab: Liina

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

24.märts 2021

Sotsiaalkaitseminister kutsus kokku hädaolukorra vaimse tervise staabi ja suunab valdkonda lisaraha

Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest mõttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.  

Valitsuses tehtud kokkuleppe alusel moodustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo staabi hädaolukorras vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks. Staapi kuuluvad erinevate ametkondade esindajad ning seda nõustab vaimse tervise ekspertidest ja teadlastest koosnev mõttekoda.  

“Kriisi foonil on inimeste stressitase tõusnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised, töö kaotanud inimesed. Suurt koormust tunnevad praegu paljud eesliinitöötajad, olgu need meditsiini-, sotsiaal- või haridussektoris, aga ka politseis,” selgitab minister Riisalo.

Riisalo tõdeb, et vaimse tervise teemadele ei ole Eestis piisavalt rõhku pandud. “Kitsaskohti teenuste kättesaadavusel on olnud aastaid, seda tuleb tunnistada, aga praegu peame töötama selle nimel, et Covid-19 kriisis jõuaks abi koheselt rohkemate inimesteni ning valmistuksime ka inimeste väsimusest tulenevalt vaimse tervise pikemaajalisteks mõjudeks,” märgib minister.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg ja Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann tõdevad, et teatav stressireaktsioon kriisist tulenevatele keerulistele olukordadele on normaalne, kuid suur hulk inimesi vajavad ka praegu vaimse tervise abi ja teenuseid.

“Iseenesest on see normaalne stressireaktsioon ootamatule ja kontrollimatule olukorrale, kus inimesed muutuvadki ärevamaks. Ent oluline on mõista, et kui ühiskond hakkab kriisist väljuma, siis need inimesed, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt lüüa, vajavad võrdlemisi suures mahus abi. Just see hulk, kes saab kõvasti pihta, vajab hiljem väga suurt toetust,” selgitab Akkermann ning rõhutab, et hetkel on oluline teha pingutusi vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamiseks.

Anne Kleinbergi sõnul on oluline, et probleemid ei süveneks ja me saame kõik olla oma lähedastele abiks märkamisel ja toe pakkumisel: “Sotsiaalsete suhete säilitamine usaldus- väärsete inimestega on heaolu jaoks oluline. Kui ei saa kohtuda, saame helistada ja tunda huvi, kuidas läheb,” märgib ekspert. “Iga ärevus või nukrus ei vaja eriarsti abi, küll aga peab riik suurendama esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist. Psühhiaatrid ja nende meeskonnad on olemas ja aitavad, aga on ülim aeg, et abikäsi tuleb juurde selleks, et inimesed saaksid abi enne kui muredest saab haigus,” tõdeb Kleinberg.

Äsja moodustatud vaimse tervise staap koondab eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. Töö eesmärk on korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed puudutatud sihtrühmadele; korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vabaühenduste kaasamine ning kommunikatsioon; organiseerida lisaeelarve kaudu tegevuste rahastamine; teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks ning nõustada valitsuse liikmeid. 

Staap koordineerib tegevust ka teadusnõukojaga ning selle kõrvale luuakse vaimse tervise mõttekoda ekspertteadmiste koondamiseks ning innovatiivsete lahenduste väljapakkumiseks ning rakendusvõimaluste otsimiseks. Mõttekotta kuuluvad nii teadlased, spetsialistid kui ka ettevõtjad. 

Vaimse tervise abi paremaks kättesaamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega. 

Psühhosotsiaalse heaolu ja vaimse tervise tugi: 

• Praktilisi näpunäiteid ning vaimse tervise abiliinide ja veebinõustamise viited leiab siit: www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal  
• Telefoni teel saab psühholoogilist esmaabi üleriigilisel kriisitelefonil 1247, vastuseid antakse nii eesti, inglise kui ka vene keeles

Taustainfo:

• Vaimse tervise probleemid on kasvutrendis. Eelmisel aastal raporteerisid seni täiesti terved täiskasvanud 2,5-3 korda kõrgemaid (võrreldes 2014. aastaga) depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomeid. Depressiooni risk oli 46% inimestest. (Tartu Ülikooli stressiga toimetuleku uuring 2020). Teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad sarnaseid tulemusi. 

• Tartu Ülikooli stressiuuring (2020) näitas, et paremini tulid kriisis toime need inimesed, kes kasutasid rohkem erinevaid toimetulekumeetodeid – näiteks hoolitsesid enda baasvajaduste eest (uni, tervislik toit), liikusid värskes õhus, tegid endale meeldivaid tegevusi, leidsid elus ka nalja ja huumorit. 

• Riigikantselei läbiviidav Covid-19 seireuuring märtsis 2021 näitab, et: kolmandik täiskasvanutest on suures või väga suures stressis; märtsi alguses tunnetasid stressi suurel või väga suurel määral kõige rohkem 25-34. aastased elanikud (46%), aga ka noored, 15-24-aastased (36%). Oluliseks stressi faktoriks on töö puudumine – tööd otsivatest ja töötutest inimestest on suurel või väga suurel määral stressis 48%.

• Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suureneb vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse järele lähiaastatel oluliselt.

• Vaimse tervise vaates on haavatavamad grupid puuetega inimesed, psüühikahäirega inimesed, töötud ja majandusliku toimetulekuraskustega inimesed, distantsõppel olevate lastega pered, käitumisprobleemidega lapsed, sotsiaalses isolatsioonis olevad vanemaealised, lähisuhtevägivalla all kannatavad inimesed. Allikas VATEK ekspertarvamus.