Riigieelarve eelnõu ei suurenda erihoolekandeteenuste rahastamist.
Riigikohus rõhutas oma 2026. aasta aprilli lahendis selgelt, et riigil on põhiseaduslik kohustus tagada puudega ja erivajadusega inimestele vajalik hoolekandeline abi mõistliku aja jooksul ning rahanappus ei ole vabandus abi edasilükkamiseks.
Lubadus arutada erihoolekande rahastamist eelarvestrateegias planeeritud reservist (7,5 miljonit eurot) on erihoolekande kriisi lahendamiseks sobimatu ja ebapiisav. Reservi arvatud summa on juba osaliselt 1,5 miljoni euro ulatuses kaetud teiste kuludega – eelkõige erihoolekande reorganiseerimise investeeringute riigiosalusega ja sotsiaalkaitseministri kavatsusega rahastada nendest vahenditest näiteks õdede praktikabaaside ja residentuuri suutlikkuse tõstmist või mitmesuguseid tervishoiuvaldkonna digivõimekusi.
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu hinnangul tuleb riigieelarve menetlemise käigus leida erihoolekandeteenustele täiendavalt 30 miljonit eurot ja lisada see 2027. aasta riigieelarvesse.
Et riigieelarve ei taga teenuseosutajatele tegevuskulude ja teenusehindade reaalset kasvu, jätkab erihoolekandeteenuste sektoris töötajate, eelkõige tegevusjuhendajate palgatase mahajäämust võrreldes sarnaste sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkondadega.
Riigieelarve eelnõu ei suurenda erihoolekandeteenuste rahastamist.
Riigikohus rõhutas oma 2026. aasta aprilli lahendis selgelt, et riigil on põhiseaduslik kohustus tagada puudega ja erivajadusega inimestele vajalik hoolekandeline abi mõistliku aja jooksul ning rahanappus ei ole vabandus abi edasilükkamiseks.
Lubadus arutada erihoolekande rahastamist eelarvestrateegias planeeritud reservist (7,5 miljonit eurot) on erihoolekande kriisi lahendamiseks sobimatu ja ebapiisav. Reservi arvatud summa on juba osaliselt 1,5 miljoni euro ulatuses kaetud teiste kuludega – eelkõige erihoolekande reorganiseerimise investeeringute riigiosalusega ja sotsiaalkaitseministri kavatsusega rahastada nendest vahenditest näiteks õdede praktikabaaside ja residentuuri suutlikkuse tõstmist või mitmesuguseid tervishoiuvaldkonna digivõimekusi.
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu hinnangul tuleb riigieelarve menetlemise käigus leida erihoolekandeteenustele täiendavalt 30 miljonit eurot ja lisada see 2027. aasta riigieelarvesse.
Et riigieelarve ei taga teenuseosutajatele tegevuskulude ja teenusehindade reaalset kasvu, jätkab erihoolekandeteenuste sektoris töötajate, eelkõige tegevusjuhendajate palgatase mahajäämust võrreldes sarnaste sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkondadega.
Selle tagajärjel on valdkonnast käivitunud spetsialistide lahkumine, mis seab ohtu teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi. Teenuse osutamine muutub majanduslikult võimatuks ning teenuseosutajad on sunnitud asuma teenuskohti sulgema.