Rubriik: Üritused

PRESSITEADE

Tartu 03. veebruar 2026

Erasmus+ programmi raames toimuv rahvusvaheline koostööprojekt „Our Ability“ on edukalt lõpule viinud oma esimese olulise etapi. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus koostöös Maarja Küla Tartu kogukonnaga viis läbi põhjaliku uuring, et kaardistada intellektipuudega noorte tegelikud huvid ja vajadused nende võimete maksimaalseks arendamiseks.

Projekti avafaas keskendus vahetule suhtlusele ja süvaanalüüsile. Kasutades spetsiaalselt projekti meeskonna poolt välja töötatud metoodikat, intervjueeriti 12 noort ja 9 lapsevanemat või eestkostjat. Lisaks kaasati protsessi asutuse töötajad, et selgitada välja igapäevatöö suurimad väljakutsed ja kitsaskohad.

Fookuses on noorte tegelikud unistused

Uuringu eesmärk oli liikuda eemale oletustest ja küsida otse noortelt endilt: millistest tegevustest nad puudust tunnevad ja mis motiveerib neid uusi oskusi omandama? Saadud sisend on aluseks tegevustele, mis aitavad noortel saavutada suuremat iseseisvust.

„Meie eesmärk ei ole pakkuda lihtsalt tegevusi tegevuse pärast, vaid luua süsteem, mis toetab noore arengut talle olulistes valdkondades,“ selgitas projekti meeskond.

Töö ja rahaline iseseisvus – tee väärikama eluni

Uuringu käigus joonistus selgelt välja, et osalejate jaoks ei ole töö pelgalt ajaviide, vaid kriitilise tähtsusega väärtus. Nii noored kui ka nende lähedased tõid esile neli sammast, mis on nende jaoks edasiviivaks jõuks:

• Töö tähendusrikkus: Soov panustada ühiskonda ja tunda end vajaliku meeskonnaliikmena on noorte enesehinnangu alustala.
• Isiklik sissetulek: Oma teenitud tulu annab noorele esimest korda elus reaalse valiku- ja otsustusvabaduse.
• Finantsiline iseseisvus: Õppimine oma rahaga ümber käima on samm täiskasvanulikkuse poole, mis vähendab sõltuvust tugisüsteemidest.
• Motivatsioon: Sissetulek ja töökoht loovad struktuuri, mis innustab noori pingutama ka teistes eluvaldkondades.

„Me näeme, et rahaline  iseseisvus on noorte jaoks oluline. See on märk sellest, et nad on võrdsed ühiskonnaliikmed, kes suudavad ja tahavad ise oma elu eest vastutada,“ rõhutavad projekti läbiviijad.

Järgmine peatus: Palermo

Projekti järgmine otsustav etapp leiab aset juba veebruaris Itaalias. Viiepäevase intensiivse tööperioodi vältel Palermos hakatakse looma praktilisi tegevusjuhendeid, mis jagunevad nelja põhivaldkonda:

• Iseseisev elamine ja töö: autonoomia suurendamine ja ettevalmistus tööturule sisenemiseks.
• Aktiivne eluviis: sportimine, välitegevused ja turvaline reisimine.
• Sotsiaalsed suhted: suhtlusoskuste arendamine ja kogukonda kuulumine.
• Emotsionaalne tervis: enesejuhtimise oskused ja heaolu toetamine.

„Our Ability“ projekt on ilmekas näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö ja kohaliku kogukonna kogemus põimuvad, et luua kestvaid väärtusi ja parandada erivajadustega noorte elukvaliteeti nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Indrek Sooniste, Gerda Jušin, Lauris Geurden

Eesti vaimse tervise probleemidega inimeste hoolekanne on aastaid alarahastatud. Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate liit kutsub Vabariigi Valitsust ja Riigikogu suurendama erihoolekande teenuste maksumust järgneval eelarveaastal 40% võrra.

Alarahastamise tulemusel on erihoolekande töö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega, tegevuse jätkamine osutub ettevõtetele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet.

Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid 60 % teenuste osutamise kuludest. Seda kinnitab sotsiaalkindlustuameti  poolt koostatud kulumudel. Teenuseosutajad on juba aastaid teinud riigile vabatahtlikku tööd,  samas tuues ohvriks teenuse osutamise kodude seisundi ja jätkusuutlikuse. Võimatuks on kujunemas toidu ja erimenüüde pakkumine ning me ei saa maksta inimväärset palka tegevusjuhendajatele. Hiljutised maksutõusud nagu käibemaksu, automaksu lisandumine, elektri hinnatõus, jne on erihoolekande majanduslikult rasket olukorda veelgi halvendanud. Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle, kohad on täitmata, töötajad on ülekoormatud, töötajate voolavus on suur.

Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kanda oskaks ja jaksaks, ei saa teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi tegutsemise lõpetanud, paljud kaaluvad seda.

Seoses elukalliduse tõusuga oleme nüüd koos teenuse vajajatega kriisis ja väga suures mures teenuse tuleviku pärast.

Erihoolekandest

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes ei saa iseseisvalt eluga hakkama, vaid vajavad intellektipuude või psüühilise erivajaduse tõttu tegevusjuhendajate juhendamist, abi ning ka järelevalvet. Tegevusjuhendaja aitab inimesel elada oma kodus, tugi või erihooldekodus. Sageli puuduvad erihoolekande teenust saavatel  lähedased ja paljud vajavad hoolt ööpäevaringselt. Aina rohkem jõuab teenustele väga keerulise käitumisega meie enda Eestimaa noori, autiste, väga suure meditsiinilise abivajadusega inimesi, keda ei saa minutikski üksinda jätta. Eestis kasutab erihoolekandeteenuseid ca 6000 inimest, neist pooled vajavad tuge ööpäevaringselt. Kodudes on teenuse  ootel veel üle 1000 inimese, kelle eest on sunnitud hoolitsema tema lähedased. Need on inimesed, kelle suhtes on otsustatud teenuse osutamise vajadus, kuid teenuse osutamiseks puudub riigi eelarves raha. Paljud hoolduskoormusega inimestest ei saa seetõttu käia tööl, maksta riigile makse ja muutuvad ajapikku ise abivajajaks. Teenuse puudumisele juhtis oma hiljutises raportis tähelepanu riigikontroll.

Erihoolekandeteenused ei ole luksus või valik, vaid hädavajadus ja inimõigus. Kui riik katab vaid osa erihoolekandeteenuse kuludest, jääb vastutus omavalitsustele, peredele ja lõpuks laotub probleemidena kogu ühiskonnale. 

Meie sõnum on:

1. Erihoolekandeteenuste teenuse maksumus  peab suurenema 40%, et hoida ära kriisi teenuste osutamises. Erihoolekandeteenuste hindade sees on nii teenuse osutamise kohtade majandamise kui tegevusjuhendajate palgaraha, hiljemalt 2026. aasta algusest  on vaja lisaraha, et säilitada teenuse osutamise kohad ja suuta maksta arved. Ilma palkasid tõstmata kaotame  väljaõppinud tegevusjuhendajad ja ei suuda  täita vabanenud töökohti.
2. Riik peab leidma raha ja ressursid, et kaotada erihoolekandeteenuste aina kasvavad järjekorrad. 

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

Tartu Vaimse Tervise hooldekeskus on kaasatud rahvusvahelisse Eramuse projekti „ Our Ability”.

Projekti eesmärgiks on koostöös vaimsete erivajadustega noortega nende vanemate ja tegevusjuhendajatega luua test juhend uuteks innovatiivseteks tegevusteks. Lisaks abistav juhend töötajatele toetamaks tööd erivajadustega inimestega.

Meie asutus teeb koostööd SA Tartu Maarja külaga, keda esindab Lauris Geurden .

Vaimse Tervise hooldekeskuses on projektiga seotud tegevusjuhendaja Gerda Jušin ja juhatuse liige Indrek Sooniste, kes Septembri kuus käis Poolas esimesel välis kokkusaamisel. Tutvuti teiste projekti liikmetega, kes on pärit Hispaaniast, Itaaliast ja Rumeeniast. Koos õppisime uusi uurimusmeetoiteid ja alustamise uurimuste küsimustikke koostamisega.

Lisaks külastasime projekti eestvedaja organisatsiooniga, tutvusime nende töötubade ja kohvikutega. 

Projekt kestab 2027 aasta oktoobrini, mille käigus käime teiste osalejate organisatsioonidel külas töötube valmistas, viima läbi küsitluse meie klientide, nende vanemate ja töötajate seas ning loodame valmis saada juhendi uutele tegevustele.